Lapsel käitumishäired kodus 04.11.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Kirjutan teile et nõu saada seoses situatsiooniga minu perekonnas. Mina olen lapse vanaema. Lapse ema ning bioloogiline isa (kes on minu poeg) on lahutatud. Lapse isa elab välismaal kuid kord kuus tuleb Eestisse ning umbes üheks nädalavahetuseks kuus võtab last meie juurde. Laps on sündinud 08.2010. Vanemad hakasid eraldi elama siis kui laps oli 4 kuuline.
Lapsel on eavastane areng, ta on aktiivne, rõõmsameelne, siis kui ta külas on ta leaib väga palju erinevat tegevust (meil on veel üks lapselaps samas vanuses, kellega nemad koos aega veedavad), meie püüame iga päev jälutama õues, käime parkides, avalikest kohtades, mängutubades, basseinis. Lapsega on alati võimalik kokku leppele tulla. Laps käis lasteaiaeda 2013-2014 aastatel kuni Oktoober 2014.
Lugu oli selline, et laps elas koos ema ja vanaemaga (emapoolse vanaemaga). Umbes Septembrist 2014 lapse ema leidsid endale uut meest, ehk nende koos hakas elama lapse kaisuisa. Meie olime kõik muidugi rõõmus selle üle, sest lapse ema ning lapse bioloogilise isaga suhted olid ammu lõpetatud. AGA lapsel tekkisid käitumishäired, mida meie pole märganud, ehk mida meie juuresolekul polnud näha, millest saime teada lapse emalt: Septemberil 2014 Laps hakanud end tuppa sulgema, uksi sulgema, kartma kõike uut. Lasteaeda ei olnud nõus minema. Kodus emotsioonid vahetusid kiiresti. Teatud toimingut ei meeldinud talle – küünte lõikamine, pluuside vahetamine, pesemine. Seoses sellega lapse ema võtis last lasteaiast ning laps viibis päevi otsa emapoolse vanaemaga kodus (vanaema osutas massaaziteenust kodus, ehk laps viibis tema kõrval, kuid reaalselt vanaema oli oma tööga hõivatud). Meie juuresolekul last käitus nii ta on ka varem käitunud, mingeid ukse sulgemist polnud, laps hea meelega läks õue ning mängis sõbrannaga, ehk minu teise lapselapsega.
Lapse ema ning Lapse kaisuisal oli pulm Juunis 2015 ning samas ema sõnalt saime teada, et laps 3 kuud keeldus riidesse panemast, kõndis alasti toas ringi, korterist keeldus väljumast, pead ei lubanud kammida. Meil oli vahepeal periood et meie pole mitu kuud last näinud, ehk ei saa sellist käitumist kommenteeruda. Siis kui peale pulma laps meie juurde tuli siis polnud eriti märku et tal kodus on käitumisraskusi.
Asi läks veelgi raskemaks siis, kui emal ja kaisuisal sündis teine tütar sügisel 2015. Siis laps ei olnud nõus õue minema (ema sõnul) ning käis kodus paljana ringi. Siis kui meie külla laps tuli, väitis ta et ema, kaisuisa ning teine tütar hakavad eraldi elama ning tema hakab elama emapoolse vanaemaga kahekesi. Peale seda meie pole ühtegi korda last näinud, sest suhted läksid pingeliseks ning ema ning vanaema takistasid bioloogilise isa ning lapse kokku saamisi.
Meie püüame aru saada, mis võib põhjustada olukorda, et meie kodus lapsel ei ole neid käitumishäiri, aga ema sõnul lapse kodus on tükk probleeme lapse käitumisega, millest meil polnud ühtegi märku, laps oli ilusti riides, rahulik, viibis õues ning tal polnud soovi kodus istuda paljana. Tunneme muret lapse eest, tundub et laps ei olnud päris õnnelik peale kaisuisa ilmumise nende kodus.
Lugupidamisega

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kasulik lasteaia perioodist, isa ja vanaemaga koosoleku perioodist üle võtta ja kasutada.
Võõrasisal mitte sekkuda kasvatamisse omapoolselt, aga toetada lapse ema.
Uue lapse ilmumisel peresse - armukadedus, sest tähelepanu temale veelgi väheneb.
Soovitan Laste psühhiaatri jutule minna, nad saavad koos psühholoogiga asja uurida. Neil ka selle-alaseid kogemusi.
Seega:
a) käsujooned, et ei oleks vastuolulised ja ebasõbralikud,
b) armukadedus - tähelepanu defitsiit nüüd ju reaalselt päevakorras.
c) vanemate-sugulaste omavahelised suhtlemised-sõbralikkused. jne.
Hea süda paneb paljud asjad paika.
Kannatlikkust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?