Kõrvavalu Autor: Marek Metsmaa

Kõrvavalu tekib välis- ja keskkõrvapõletike, kasvajate ja vigastuste korral. Küllalt sageli ei ole kõrvavalu üldse seotud kõrva haigestumisega, vaid kiirgub kõrva lähedal asetsevatest haigestunud elunditest. Kõrv on väga valutundlik, isegi välimise kuulmekäigu kergekujuline põletik põhjustab tugeva valuaistingu. Kõrvalesta kõhrede põletikuga kaasneb tugev valu ja pingetunne kõrvapiirkonnas. Kuulmetõrve talitluse häirete korral ei ühtlustu trummiõõnesisene ja välisrõhk vajaliku kiirusega, mistõttu rõhu kiirel muutumisel, näiteks lennuki õhkutõusmisel ja laskumisel, tekib trummikilede valulik sisse- või väljavõlvumine.

Kõige sagedasem kõrvavalu põhjus on keskkõrvapõletik, mis esineb enamasti lastel. Keskkõrvapõletiku korral on kõrvavalu tugev ja tugevneb veelgi, kui vajutada välimise kuulmekäigu avale, sageli kaasneb eritis kõrvast. Raviks on valuvaigistid, antibiootikumid.

Kui puuduvad keskkõrvapõletikule iseloomulikud tunnused, on kõrvavalu korral vaja täpsustada ümbritsevate elundite seisundit. Tugev kõrvavalu võib esineda kolmiknärvi, keele-neelunärvi ja uitnärvi põletike korral, välistada tuleks ninakõrvalurgete, neelu, hammaste, igemete, alalõualiigese, kõri, süljenäärmete, keele ja suulae ning neelumandlite haigused. Kõrvavalu on esmassümptom väliskuulmekäigu ja keskkõrva piirkonna kasvajate puhul.