Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Surma sisulised luuletused
Tere. Mul on mure oma 17a poja pärast, kes kirjutab surma sisuga luuletusi. Luuletusi on ta kirjutama hakanud hiljuti ja praeguseks hetkeks on neid juba 5.
Ta oli Kaitseliidu malevas, sai tuttavaks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Soovitav on psühhiaatri jutul käia - selgub mis nende luuletusta põhjustajaks on.
Kehaline aktiivsus on oluline, piisav uneaeg samuti.
Tervislikud eluviisid. Iga tera tervise varasalve - ...
Esperal 500mg
Tere
Võtan iga hommiku pool tableti esperal
Küsiksin kas esperal 500mg võib mõjutada vererõhku. See mängib ülesse-alla.
Vererõhu tabletid on mul juba aastakese peal!
Vastas dr Jüri Ennet
Kõik mõjutab kõike. Erineva haiguste ravi tabletid võtta mitte korraga, vaid paari tunnise vahega,
Arstimine tabletiga Esperal on abivahend, põhivahend on uus eluviis, tervislik eluviis.
Head ...
Hääled peas
Mul oli kaks nädalat tagasi selline olukord,et maja ja hoov oli rahvast täis see oli minu nägemus.mind taheti ära tappa ja maja õhku lasta ma rääkisin nendega ,stsenaarium oli nagu filmis hommikul tahtsin ...
Vastas dr Jüri Ennet
See Deliirium, selle põhjusi mitmeid - vaja minna psühhiaatri vstavõtule. Alkoholi jt aineid - ei tilkagi. Head ravimid olemas.
Tervislikud eluviisid,
Jüri O.-M. Ennet
depressioon ja ravimid
Tere. Olen depressiooniga kimpus ca 30 aastat. Algas sünnitusjärgse depressiooniga, mis jäi märkamata ja ravimata. Lisaks probleemid lapsepõlves. Viimased 10 aastat olen võtnud Cymbaltat, ilma psühiiaatri ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtasapiin on v.hea ravim - rahustab, annab sisemist enesgiat, loob soodsad tingimused uneks - seega ravimit võtta õhtul. 15mg õhtul - sobib, Teile sobilikke harjutusi ikka teha, vt varasemaid stressi, ...
Loe edasi86-aastane üksi elav tülitsev ja ähvardav vanainimene
Telefoniterror sugulastele, ähvardab kohtuga, kuna tema meelest on mingi iidamast-aadamast varatehingust tema välja jäetud. Reaalsustaju nagu enam pole. Helistab inimestele katkematult, et sõimata. Kõigiga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Inimese vananedes suureneb oht, et inimest hakkavad segama Orgaanilised Luululised haigused. '
Kui on alkoholi kuritarvitamist, siis alkoholism pakub ka agressiivsust, süüdistamist jne.
Perearsti ...
Ärevus
Olen 74 a.mul on päeval ja õhtul ärevus ja ei saa rahu siis tõuseb vererõhk ja lükkab südame rütmist välja olen saanud elektri sokki juba 8 korda olen ka seda juba kartma hakanud praegu kasutan nevrostrongi ...
Vastas dr Jüri Ennet
vt internetist Enneti palve, tehke selle harjutuse "Tukkuv kutsar" varianti. Teie harjutused ja tervisetabletid on OK. Mona Linda naeraatus ja harjutused!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. ...
Neuropaatilne valu
Probleemiks süvenenud vasaku rindkere valu mis paari kuuga süvenenud, kuid alguse sai umbes kolm aastat tagasi.
Põen ka Sclerosis Multiplex.
Perearst ja valuraviarst on välja pakkunud et probleem ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mida Multiplexi spetsialist soovitab - see probleem nagu esikohal.
AD ravimina - kindlasti proovida, teooria jägi ja praktika kinnitab, et mõte on hea, toime-tulemus on ka hea.
Talbleti ...
Mure tervisega.
Tere. Mure 60 aastase emaga kellel on diagnoositud skisofreenia. Ta on viibinud ka ravil 10 aastat tagasi. Sai sobivad ravimid ja 10 aastat on asi suhteliselt korras olnud.(Kõik see aeg on ta käinud ka ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mina ajaksin asju ikka kodulinn Tallinnas,
Ravi muutus. Aja muutudes muutub ka haigus/tervis ja seetõttu on vajadus ravimi annust muuta.
Dispanseri valvelauas saate täpsemalt teada: kuidas ...
unerohi Kkventiax
Kas südamehaige võib kasutada kventiaxi? Une jaoks väga hea, aga öösel tunnen peale kasutamist valu südame piirkonnas.
Tavaliselt teen tableti ziletiga väiksemaks.
Tänuga
Vastas dr Jüri Ennet
Teil õige lähenemine - raviannusega "mängida", nii leiategi endale sobiliku raviannuse ja rahule jääb psüühka ja rahule jääb süda.
Muud tarkused on endiselt vajalikud - jalutused, õige toitumine ...
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath,kas sellega on rikutud tema tulevik et saada juhiload?Laps on 7a ja tüdruk.
Vastas dr Jüri Ennet
ath spekter muutub aastatega, paljud käitumishäired taanduvad. Juhiload - sinna 10 aastat veel aega. Oluline on terviseseisund juhiloa taotlemise hetkel.
Tehke psühhoregulatoorseid harjutusi - tugevneb ...
Vaata kõiki nõustamisi