Tugev depressioon? 25.05.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere:)
Mul on tekkinud väga tugev depressioon, kuna peas on liikuma hakanud mõtted, et ma ei taha elada, vaid tahaks surra. Olen kunagi lapsena teinud enesetapu ja ärkasin haiglas, eks sellest tulenevad need mõtted mul kohe, kui tundub raske. Saan ise väga hästi aru, et see pole normaalne, mida tunnen, ja arvan, et mul on abi vaja. See tekkis kõik siis, kui uuest mehest lapseootele jäin. Mees tahtis last, aga mina polnud valmis. Siiski, mul juba on lapsed, tundsin, et liiga vara ja et ma pole valmis oma sõltumatust jälle kaotama. Esimese mehega olin mina lastega kogu aeg ja kasvatasin neid põhimõtteliselt üksi, sest eks jõi palju, võib-olla sealt need hirmud. Samuti lisaks see, et minu uuel mehel on selline minevik, mis mulle ei meeldi, lihtsalt on mu põhimõtete vastu. Siiski olen suutnud leppida, aga ikkagi miski närib mu sees...olen väga kurvameelseks muutunud, iga päev nutan ja närin mehe mineviku kallal ja siis kujutan asju ette, kui tema vastused ei meeldi või ei vasta...Ma ei saa isegi aru, mis mul viga on, aga tahan lahti saada sellest tundest, sest see pole ka hea lapsele, keda ootan. Ma nagu tahaksin, et mul valus on, sest ise keeran end üles, aga ma ei saa midagi teha...Ma tahan nagu kindlust, et ma olen uuel mehel kõige parem jne. Lisan, et olin esimese mehega väga kaua koos - 13 aastat. Ma kardan, et hävitan oma praeguse suhte selle kõigega...Olen pidanud nii-öelda päevikut, kuhu kirjutan mõtteid ja seal on vaid masendav jutt, et tahan surra, ei taha elada jne.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui eksistentsiaalse iseloomuga kurbmõtted (sügav depressioon ja suitsiidmõtteidki) - psühhiaatri vastuvõtule.
Omapoolselt - iga tera tervise tugevdamise varasalve on kasuks: unepuhkus, jalutuskäigud, minu Palve. Parajal hetkel rääkida oma uue elukaaslasega ja selgelt mõista anda, et mis on ootused (reaalsed) ja millised seigad PRAEGU vajaksid minimiseerimist, kõrvaldamist (kui see reaalselt võimalik). Mehed ei ole ju telepaadid, mõtete lugejad. Kui ta Last tahab, siis on ju tal Lapse ja Teie nimel soov ennast ka reaalsuse piires muuta. Mineviku rumalusi ei ole vaja taga nutta, talle nina peale määrida! Naiselikku diplomaatiat ei tohi ka unustada.
Väga paljusid asju siin elus annab korrigeerida, muuta.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?