ärevus 06.06.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Mul on ärevushäre (algas tasapisi umbes 2000 a-l seoses unehäirete ja tööstressiga), mille vastu olen saanud 2 kuud ravi (Coaxil) ja umbes 1 kuu olen teinud ka käitumis-kognitiivset teraapiat. Füüsiline jõudlus on kõvasti suurenenud ja suur väsimus, mis ennem oli, on üldiselt kadunud. Tundub, et elu läheb juba enam-vähem ja vahepeal tekkis lootus, et saabki ärevuse kontrolli alla.

Viimasel nädalal on aga tekkinud suhtlemisprobleemid emaga, mis ei lase lõdvestuda ja uinuda isegi Coaxiliga (võtan 1 tableti õhtuti) ning väsimus ja jõuetus on hetkel tohutu. Hakkavad tekkima mustad mõtted, et ei saagi ärevusest lahti - organismi vastupanu väheneb ja siis jään veel haigeks ei tea millesse. Sellel talvel olin väga pikalt haige.

Emal on tegelikult depressioon (mida ta eriti ei tunnista) ja ta on väga emotsionaalne, isegi kohati agressiivne. Tihti ütleb asju teiste inimeste (ka minu) aadressil, mis teevad haiget ja siis olen tükk aega endast väljas. Ema ise unustab oma ütlused kiiresti ära. Tunnen, et ta annab oma "koorma" mulle ja see on minu jaoks väga kurnav.

Pikka aega ei ole nagu midagi viga, aga siis hakkab jälle peale. Kui oleksin piisavalt tugev, siis ei võtaks neid asju südamesse. Ust enda järel on väga raske kinni lüüa, sest oleme harjunud palju suhtlema ja see on muutunud ka omamoodi vastastikuseks sõltuvuseks. Kui ikka suur mure on, kellele siis ikka kurdad, kui mitte emale. Mehele nagu ei taha ka nii palju kurta. Olen ka ise suhet omapoolse avatusega "toitnud".

Olen abielus. Mees on väga hooliv (last ei ole, aga väga tahame. Probleem on minu ärevuses) ja saab sellest ema-suhtest aru, aga ka tema ei oska aidata. Olen kaotanud ära sisemise tasakaalu & turvatunde. Varem oli mul mehe juures väga hea ja rahustav olla, aga mingi aeg ei suutnud enam lõõgastuda isegi tema juures eriti nädalavahetustel (hetked mida ma varem väga nautisin). Olen hakanud neid vältima. Olen 35 ja terve elu alles ees, aga maadlen juba selliste probleemidega.

Millist lahendust näeksite antud olukorras Teie?
Lgp

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teatud noorusest alates linnuriigis linnupojakesed lükatakse pesast välja, et alustaksid iseseisvat elu: ise lendama, ise toitu hankima, ise elama. Seega - prioriteedid e. eelistused paika panna. Esikohal on oma pere ja koheselt plaanitav-saadav Laps. Ja siis kõik muu, ka vanemad ja esivanemate mälestus.
1) Lapsega seonduvad tegemised esikohal,
2) Intiimsuhted, omavahelised suhted abikaasaga ka esikohal,
3) Tervislikud eluviisid nende kahe esimese nimel ka esikohal,
4) Emaga suhtlemisel panna "filtrid" paika: mida mõistusesse ja mida südamesse võtta.
5) Eestirahva rahvusliku allakäigu asju (pangakasumi miljardid välismaale, ideloogia ja meediamõjud välismaalt, SMS-liigkasuvõtjate "laenuga-vägistamised" meitele /islamiriigis lüüakse Allahi ja Mohammadi nimel liigkasuvõtjal labakäsi otsast/, meie riigitegelased aga tegelevad taseriga, et lõimumistöö tegematajätmisi-tagajärgi "korrigeerida", Riigiasju esitletakse rahvale Stenbocki "toapoiste" kombel, mitte Eesti Vabariigi Valitsuse süboolika ja sisuga. Erakondade jõuvarud lähevad "plats puhtaks" ja "Tallinn oravatele" eesmärkidel, mitte Eestirahva heaolu ja erakondade koostööle (isegi terekäsi diplomaatiliselt praegu linnaväravasse ei jõua) ... jne) neid Eestirahva asju vaja ka mõjutada, ühiskondliku aktiivsusega. Kõik see mõjutab ka meie ärevust või siis soodustab hingerahu.
Teile parimat soovides ja head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?