VÕIMALIK ARÜTMIA? 08.01.19 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere lp. Dr. Veskimägi
Olen siiamaani kimpus oma ekstrasüstolitega. Olen tarvitanud vahepeal magneesiumi, palderjani, kalamaksaõli ja tuleb tõdeda, et mõni päev on tõesti neid vähem umb 50-100tk. Hakkasin juba peaaegu harjuma nendega ja üritasin mitte neile tähelepanu pöörata. Kaaliumit võtma ei hakanud, sest kaaliumisisaldus vereproovis oli juba peaaegu maksimum. Loodan, et teil on aega kõik see läbi lugeda.

Ühel päeval tundsin, kuidas süda tegi mitu sellist ebaregulaarset ja imelikku lööki järjest. Hingamine jäi nagu kinni ja ajas köhima. Tavalise vahelöögi ma tunnen ära, aga see oli midagi teistsugust ja kestis pikalt. Pärast netist lugesin, et tegu on AIVR (accelerated idiopathyc ventricular rhytm) ehk mingi vatsakestest pärit ebaregulaarne rütm. Arst ütles, et see pole midagi erilist. Pärast lugesin, et see rütm on ohtlik siis kui südamerütm on kiire. Aga kui see AIVR-i hoog oleks mul tulnud peale näiteks sörkides, kus mu süda tulistab pea 150 lööki minutis, mida ka arst lubas mul teha, oleks mul olnud põhimõtteliselt ventrikulaarse tahhükardia hoog ju??. See ju võib minna üle fibrillatsiooniks ja äkksurm ongi käes. Kui ma selles arstile rääkisin siis ei tundunud ta üldse murelik olevat, vastupidi pigem muigas kergelt. Ei saa enam aru, kas olen ise loll. Räägin lähemalt ka uuringutest, mis on tehtud
1) EKG - oli korras (mitumitu aastat tagasi ütles perearst, et T-sakk on V2 lülituses kõrge vms, aga ei pööranud ta sellele üldse tähelepanu ja ütles, et kõik on OK) Nüüd EKG tehes sellist anomaaliat välja ei tulnud. Arvati, et kasvueas tekkis lihtsalt.
2) Vereproov - korras (ASO näit oli 166) - öeldi, et tonsillektoomiat pole vaja kui mainisin ,et vahelöökide ärahoidmiseks võiks võtta ära mandlid.
3) EHHO - ei midagi erilist ei leitud, reurgitatsioonid olid füsioloogilised. Mõõdud korras.
4) Vererõhk korras, ülekaaluline ei ole, ei suitseta, alkoholi ei tarbi tihti.
5) Koormustest - muidu oli korras olnud, öeldi, et koormust talun hästi. Rütmihäireid koormusel ei esinenud, kuid seal oli kirjas selline asi ''varajane repolarisatsioonihäire'' - jällegi väideti, et see pole mitte midagi, et võid käia jooksmas ja kõike teha. Lugesin internetist jälle, leidsin, et tegu on ikkagi kaasasündinud südamerikkega, kus vatsakesed ei jõua normaalselt lõõgastuda ja mind saadetakse südamerahuga jooksma? Uurisin, et need kellel on varajane repolarisatsioonihäire, nendel on suurem oht erinevate arütmia teketeks ning üldse suremisoht on suurem kui tavainimestel. Olen langemas depressiooni ja iga päev ärkan tundega, et see võib olla minu viimane päev, süda on nagu kellapomm mis tiksub rinnus ja igakell võib panna piraka. Arstid ei näe mitte midagi selles hullu, vaid ütlevad, et enne kukub mulle jääpurikas katuselt pähe, kui minu süda üles ütleb. Pöördun teie poole võibolla liiga kardioloogiat puudutava küsimusega ja võib-olla ei oska te nii täpselt vastata, aga Teid ma usaldan.
Põhimõtteliselt on mul 3küsimust
1) Kas see varajane repolarisatsioonihäire koormustesti ajal on tõesti ''harilik leid'' nagu mulle öeldi ning et rindkere on südamele liiga lähedal, elektroodid võisid olla valesti peal vms - igatahes nii mulle seletati varajast repolarisatsioonihäiret.
2) Ning lisaks ikkagi see ebaregulaarse rütmi teema. Kui ma arstile ütlesin, et kui mul joostes paneb süda mitu vahelööki järjest siis ma võin saada ju ventrikulaarse tahhükardia, tema väitis, et see on ainult teooria, mis on minu ajusagarate vahel kinni ja soovitas närve ravida. Kuid kuna ma Teid usaldan siis küsiksin ka teiepoolset arvamust. Kui palju teie praktikas on olnud juhtumeid või kui palju te neid juhtumeid teate, et ka struktuurselt terve süda võib minna vahelöökide tõttu absoluutseks arütmiaks, mille tõttu tekib äkksurm?
Tahaks endist elu tagasi, jooksmas käia ja elu nautida, kuid viimase poole aastaga ma seda teha ei suuda. Psühhiaatri juurde läheks viimases hädas, aga ma juba tean mis seal tehakse - kirjutatakse antidepressandid ja rahustid, mida ma süüa heameelega ei tahaks.
3) Arst kirjutas mulle lühitoimelist metoprololi 50mg ja käskis võtta pool, aga see teeb mind uimaseks ja paneb südame nii aeglaselt käima, et vahel on tunne, et just aeglane pulss ongi ekstrasüstolite käivitajateks. Mis arvate sellest ravimist?
Ette tänades!!!

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Mõistan murekoormat. Saan aru, et olete üks paljudest, kellest on saanud dr.Google ohver. Loete midagi, võrdlete seda oma vaevustega ja tekib kindel veendumus ja pljud hirmud, et nüüd ongi see haigus. Panete tähele seda, mida kardate, mitte ei vaata asja tervikuna nagu arstid teevad. Teil on tehtud olulised uuringud, ehhoKG, koormustest ja need on korras. Kõik see südamerikete värk , ohtlikud rütmihäired on eksiarvamused-veendumused. Ühelgi uuringul pole neid ju diagnoositud.
Mida soovitan. Ehk veelkord Teid vahetult nägeva arsti, kardioloogi selgitused. On üks uuring- 24 tunni EKG. Sellega saaks suurepäraselt hinnata vahelöökide jt häirete arvu ja tüüpi. Sedade riputatakse kaela, elektroodid rindkerele. Elate oma elu ja saaks teha ka sporti, nt rattasõit, velotrenažöör. Käe-rinnalihased ei tohiks väga liikuda. Peate päevikut oma vaevustest ja hiljem võrreldake Teie tähelepanekuid uuringuleiuga kasvõi sekundilise täpsusega. Igaks juhuks mainin ka seda, et ka kilpnäärmehormoonid, TSH FT3 FT4, TPOAK oleks vaja ära teha, et välistada kilpnäärme tõbesid. Kui kõik on korras, siis nii ongi. Tundub, et vajaksite psühhoteraapiat, nt kognitiiv-käitumuslikku ravi. Sellega õpite toime tulema oma hirmude ja automaatmõtetega. Ravimitega ei kiirustaks, see jätab mulje, nagu olekski tegemist haigusega. Ei kiirustaks ka antidepressantide ja rhustitega. Sellega võib kinnistuda mõte vaimuhaigusest ja inimene hakkab ka alateadlikult nii käituma.
Kuidas on lähedussuhetega, täpsemalt oma tüdruk ja kõik sinna juurde kuuluv. Soov armastada ja olla armastatud, soov hoolitseda ja kaitsta, muidugi ka lähedsussuhte kõrghekt ehk seks ?!
Katsun vastata Teie küsimustele:
1. Varajane repolarisatsioonihäire võib olla tehniline viga, nagu arstid märkisid. Kui 24 tunni EKG seda ei näita, siis olge mureta.
2. Ebaregulaarne rütm. Ka see selgub 24h rütmiuuringul. Kui vahelööke on alla 1-2% südamelöökidest, siis on väga hästi.
3. Metoproli kirjutatakse lootuses, et see vähendab vahelöökide arvu, patsient on rõõmus ja ei pöördu. Kuid ennem täpsustaks kas vahelööke on tõesti nii palju, mis vajaksid nende vähendamist ravimiga. Ravim alati ei toimi, b blokker ehk metoprolol põhjustab rodu kõrvaltoimeid- lihasnõrkus, erektsioonihäired, uimane olek, õhupuudus jm on vaid mõned. Noorel mehel ma ei kiirustaks selle raviga, vt ka eestpoolt mõtteid.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Millest võib olla keelealune valus

Tere,

Nimelt on umbes 4p tagasi keel muutunud altpoolt valulikuks(just vasakult poolt) ning keele all märkasin ka villi, mis on valulik. Samuti on villi lähedal ka lahtist näsa/liha? Teisel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
PAistab olema glossiit ehk keelepõletik. Vähihaavand on üldjuhul valutu.
Oletada ei saa, palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule diagnoosi ja ravi täpsustamiseks.

Head ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus ja nõgeslööve

Saan juba üle kümne aasta kilpnäärme alatalitlusega L-Thyroxin 100 mikrogrammi kord päevas ravi. THS oli 6,61.
Juuli keskel tõmmati parodontiidi ravi käigus välja tarkusehammas.
Sellest alates ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa kirja teel haigust diagnoosida ega ravida. Kas olete saanud antibiootikumravi, see võib ägestada pärmseentõbe nii nahal kui keha õõnsustes. Seda kõike ongi vaja täpsustada, ...

Loe edasi

Dorsalgia e seljavalu, kaela ja selja piirkondi haarav rasvpadjandipõletik e pannikuliit

Sooviks selgitust sellisele diagnoosile. Sellise vastuse andis e-konsultatsioonis ortopeed perearstile. Perearst on kirjutanud nüüd saatekirja lülisamba kirurgile aga rohkemat keegi ei räägi.
Dorsalgia ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, arst teeb sisulise läbivaatuse, hindab Teie seisundit, saate küsida selgitusi. Ka lülisamba kirurg teeb e konsultatsioone, see aitaks kokku hoida Teie ...

Loe edasi

Tere

Tere. Laps 1 a 3k. Nohu pole ja on terve. Rõõmus ja aktiivne aga nina augud on vahepeal märjad. Mitte hullusti (õrnalt) vahepeal üks ja siis teine ja siis pikalt on kuivad. Öösel on kuivad nina augud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nii võib avalduda vasomotoorne riniit ehk nina vesitsemine õhutemperatuuri muutusel, nt külmast sooja tulles. Mõnikord ka füüsiline pingutus, stress. See on peaegu normaalne.
Soovitan ...

Loe edasi

Seedehäired

Tere

Viimased nädalad on seedimisega väga halvasti. Enesetunne on päris halb.
Kolm nädalat tagasi läks õhtul kõht ootamatult lahti. Enne seda oli valu ja surumistunne kolmnurgakohas. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus on omane toitumise muutusest tingitud seedehäirele, düsbakterioosile. Välistada ei saa muid põhjuseid. Saan soovitada sisulist arsti vastuvõttu, läbivaatust kabinetis, uuringute-raviplaani-konsultatsioonide ...

Loe edasi

Ärevushäire ja LBBB

Olen alaliselt Soomes elav pensionär. Probleem on selles.et mul on ärevushood ja siis tõuseb vererõhk .Kiirabi käis kodus.mõõtis vererõhki ning tegi EKG.Avastati.et mul on LBBB .viidi emo sse jälgimisele.Rahustiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Eelnevalt terve südame LBBB teke vajab kindlasti uurimist. Neid on Teil aga tehtud ja isheemiatõbe ilmselt pole. Siin vastates ei saa anda sisulist ja 100% õiget vastust ...

Loe edasi

Keha temperatuur

Tere, tahtsin küsida sellist asja ,kas on normaalne et mu keha temperatuur on igapäevaselt päevasel ajal 36,8-37,3 ja õhtul peale 22 on keha temp 35,5-36,0. On tehtud palju uuringuid ja vereproove, midagi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Siin vastates ei saa anda sisulist ja 100% õiget vastust ning lahendust. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, hoolas küsitlus ja läbivaatus kabinetis, vajadusel täpsustavad ...

Loe edasi

Veritsus roojas.

Aega ajalt teeme sõpradega selliseid kokkusaamisi, kus laseme rihma lõdvaks ja lihtsalt ajame juttu ja joome kürcale kanget alkoholi. Viimasel ajal on juhtunud nii, et umbes korra kuus peale alkoholi tarbimist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Siin vastates ei saa anda sisulist ja 100% õiget vastust ning lahendust. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, hoolas küsitlus ja läbivaatus kabinetis, vajadusel täpsustavad ...

Loe edasi

Kenalog

Tere! Vabandan, kui ei ole päris perearsti teema, kuid ei osanud mujalt küsida. Mul on rinnaku piirkonnas keloidarm, mis tekkinud mõned aastad tagasi peale väikest lõikust. Armi on viimastel aastatel korduvalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Nahasüstena 2-3 x aastas on kenalog ohtu ja ei saa anda muid nähte. Kelloidarm on üks ebameeldiv asi kõigile. Armiravis veel palju võimalusi. Siin vastates ei saa anda sisulist ...

Loe edasi

borrelioos

Tere!
Palun abi tulemuste tõlgendamisel!
16.05. 2024 vaktsineerisin end puukentsefaliidi vastu
12.08.2024 vere ja liikvori analüüsid
Tulemused: seerum
Borrelia burgdorferi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. TBEV IgG näitab kas läbipõetud entsefaliiti või tõhusat vaktsineeritust, pigem siis viimane, see ju hea. Borr IgM tõus näitab ägedat haigust, mis vajaks ravi. Siin vastates ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: