Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Vasaku ribi all kerge tuim tunne.

Pikemat aega on vasaku ribi all tunda mingit kõvemat tükki, valu justkui otseselt ei tee kui katsud, natuke saab seda isegi liigutada, kuid on tunne nagu suruks mingile organile peale.
Näpuga katsudes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Oletada ei saa, vajalik läbivaatus ja uuringud. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Haigus

Pidev palavik ja valud erinevates kohtades, luude ja liigeste valud, jõuetus. Nüüd avastati ka põletikuline hammas (mis juba 2 -3 aastat oli suus) ja võeti välja, arvasin, et sellest, aga vereproovis leukotsüütide ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Erinevad vaevused, ei saa kirja teel oletada, vajalikud uuringud. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Ninakarbikute hüpertroofia

Tere!

Küsimus seoses ninakarbikute vähendamisega, kas antud protseduuri teostatakse ka rasedatel? Mul on väga tugev tolmu allergia ning ninakinnisus on suureks probleemiks, olen allergoloogiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Rasedate ninakinnisus võib olla füsioloogiline norm. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Refluks beebil.

Tere.

Minu 2,5 nädalasel beebil oli visiit perearstile eile. Sai arutatud tema sümptomeid (aevastamine, pidev luksumine, toidu tagasiheide ninast ja suust, keha pingesse tõmbamine, pidev ägisemine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
See võib olla normaalne leid, lapse kaaluiive normis. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Peapõrutus

Tere,
Lõin endal pea ära ja pärast istusin laua taha ja hakkast ninast tilkuma hele kollakat vedeliku, tilkus ainult ühest nina august ja siis mõne aja pärast lõppes. Kas peaksin olema murel?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Soovitan arsti läbivaatust, uuringuid. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Sinised silmaalused

Tere!Mind on aastad vaevanud sinised silmaalused..Magan hästi ja olen välja puhamud alati.Kuidas saaks lahti sellest?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Seda peaks edasi uurima. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Punane sünnimärk?

Tere! Mure kuna minu 2.kuusel beebil on sünnist saati häbememoka vahel selline punane sünnimärk? Kas on ikka sünnimârk, seda ma ei tea ja tahaksingi teada mis see võib olla, last ennast see kindlasti ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Paistab olema hemangioom, healoomuline veresoone kasvaja. Seda jälgitakse üldiselt 2 aastat. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Ozempic ülekaalu korral

Tere,

Kas perearstil on õigus keelduda Ozempicu válja kirjutamisest, kui soovin seda kehakaalu alandamiseks (kehamassiindeks 33,5) pòhjendusega, et selle mòju pole teada ning on mõeldud ainult ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Ozempic on juhendi järgi ainult suhkruhaiguse ravim . See on arsti otsus. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Tere minul

minul oli peitveri uuring 250 kõht pidalt lahti higistan palju. mida teha.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Vajalik on selle täpsustamine. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi

Kas niisked salvrätikud/beebilapid (Pampers) võivad vähki tekitada?

Tervist

Kuna WC paberiga ei saanud sageli tagumikku täielikult puhtaks ja päeva jooksul jäi kannikate vahe valusaks (eriti koolis) hakkasin 15. eluaastast alates kasutama beebi puhastus lappe ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Ärge muretsege, risk on kaduvväike. Täpsemalt Teie perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veakimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi