Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Sõudeergomeeter

Tere

Võibolla oskate mulle nõu anda, nimelt soetasin endale sõudeergomeetri koju ja tekkis selline küsimus, et kui palju ma võiksin esialgu järjest teha ja mitmel päeval nädalas? Olen algaja, ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Soovitan esimesed 2 nädalat treenida iga kolmas päev, kuni 30 min korraga. Sealt edasi 2-3 nädalat iga teine päev, kuni 30 min korraga. Selliselt võiks olla turvaline sissejuhatus, et ...

Loe edasi

Poeg jaanuaris saab 15.aastaseks

Poiss kaebab,et suguelund sügeleb pidevalt nagu otsast ja seestpoolt,mis võiks põhjus olla.Suguelu pole veel elanud.Endal mul on olnud tupeseen kas see võis kuidagi poisile kanduda?Kuhu võiks pöörduda ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Meestekliinikus on noorte nõustamise vastuvõtud. Sedakaudu vast kõige kiirem lahendus ja ei vaja ka saatekirja. Igapäevane hügieen ka oluline komponent.

Loe edasi

Valu ühes näopooles

Tere!

Olen 28-aastane 3 väikese lapse ema.

Mul tekkis järsku mure. Esmalt lõi umbes mõneks minutiks hamba piirkonda valu ja ülejäänud aja on olnud pulseeruv ja hootised valuhood ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kolmiknärvi põletikul on tavaliselt seos hambaprobleemidega - võiks külastada teist hambaarsti. Kolmiknärvi neuralgia esineb aga tavaliselt vanemaealistel. Võimalik on närvimõju lähtega samal pool kaela ...

Loe edasi

Foolhappetabletid

Здраствуйте,
У меня вопрос насчёт принятия Foolhappetabletid.Сколько по времени нужно принимать Foolhappetabletid до беременности и сколько по времени нужно принимать Foolhappetabletid во время беренности ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 35-aastane

Vanust arvestades on foolhappe tarvitamine nii enne rasestumist kui ka raseduse ajal soovitav terapeutilises annuses:
Tervise ...

Loe edasi

PSA näit

Mees 58 aastane. Tegin PSA testi, näit 1,07. Tulemustest loen,et näit normi piires. Põhjus miks ma PSA testi tegin oli see, et öösiti tuleb 1 x käia põit tühjendamas , üldjuhul kella 3 paiku.Samas loen ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

PSA näit on üsna hea. Kui kusemine elu ei häiri, siis muretsemiseks põhjust vast pole.

Loe edasi

Punakad laigud valgete täpikestega suguti pea ümbruses

Tekkisid nädal aega tagasi punakad laigud, mis on suguti pea ümbruses. Selline punakas ja pisikeste valgete täpikestega. Eelnevalt olnud ka veel eesnaha all selline punakas laik/laigud, mis on peale nädalat ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pilti ei näe, aga kirjelduse alusel on tegemist eesnahapõletikuga. Kui juba nädal kestnud, siis soovitan kindlasti vastuvõtule tulla. kui meestekliinikusse, siis kaasa ka hommikune esmasjoa kuse analüüs ...

Loe edasi

nägemine imelik, tajuhäired-mäluhäired, keha motoorika imelik, kehv uni

Tere

pöördun sellise probleemiga: 3 nädalat tagasi katsetasin omal käel keevitusaparaadi tööd. Tegutsesin garaažis ja kuna tegin seda lühiajaliselt u tund aega, mitmete pausidega, siis ei ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Puhastajas sisalduv tetraklooretüleen on ohtlik mürk mis eriti kuumutamisel eralduva auruna võib kahjustada ka kesknärvisüsteemi. Sümtomid võivad olla erinevad, siiski ühekordne lühiaegne toime püsivaid ...

Loe edasi

rybelsus kõrvalmõju

Võtan hommikul rybelsust 3mg. Joon peale ca 450 ml 60 kraadist vett ja ootan söögini umbes 45 -60 minutit.
Hommikut alustan veejoomisega juba mitu aastat, kuna see on hea organismile. Kas vee segamine ...

Artur Minenko

Vastas dr Artur Minenko

Tere!
Ravimit tuleb võtta rangelt vastavalt juhistele ette nähtud vee kogusega.
Rybelsus (Ribelsas) on ravim, mis sisaldab semaglutiidi ja mida kasutatakse 2. tüüpi diabeedi raviks. Tablettide ...

Loe edasi

Millest võib olla keelealune valus

Tere,

Nimelt on umbes 4p tagasi keel muutunud altpoolt valulikuks(just vasakult poolt) ning keele all märkasin ka villi, mis on valulik. Samuti on villi lähedal ka lahtist näsa/liha? Teisel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
PAistab olema glossiit ehk keelepõletik. Vähihaavand on üldjuhul valutu.
Oletada ei saa, palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule diagnoosi ja ravi täpsustamiseks.

Head ...

Loe edasi

Kusehäda

Tervist
Siukene probleem et õhtuti kui magama hakkan jääma siis on siuke tunne nagu tahaks kusele minna ja kui vetsu jõuan enam hädala pole või tuleb hästi vähe. Ja meestearsti juurde ma ka pöörduda ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Perearst aitab.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi