Milline diagnoos? 12.04.05 / Neuroloogia
Külastaja küsib:
Tere. Olen 38 aastane noormees Mind vaevavad juba 1.5 aastat enamjaolt neuroloogilised hädad. Arstide juures on palju juba käidud ,kuid lõplikku diagnoosi pole veel saanud. Alguses kahtlustasin südame "veresoonkonna taolist haigust, kuna ühest hommikust alates oli kogu aeg halb, uimane, rasked jalad olla ja ka kõhu piirkonnas ja kogu aeg selline tunne et veri ei liigu kehas normaalselt. Tehti ECG, mis polnud korras. Siis arvasin ,et asi selles ongi, kuid kuude möödudes ikka paremaks ei läinud. Lisaks olid ka sellised tasakaaluhäired kõndides, ja muidugi ,kui see jama hakkas siis samal päeval tundsin ka paremal pool peas mingeid kõrvetavaid täpikohalist liigutusi. Kuude viisi muutust ei tulnud, vahel oli küll parem aga siis lõi jälle (närvi) valu kaela ja paremasse kätte, mis püsis ca 2 nädalat. Peale vereproovide ,mis midagi ei näidanud, muid uuringuid ei tehtud. Kuna pinge ka tõusis teadmatusest siis kirjutas arst antidepressante välja, Effecor. (tegelikult ei olnud üldse depressiivne)Muud ju polnud valida. Kuid siis 3 nädalat peale nende võtmist ärkasin ühel hommikul ülesse tugeva kõrvakohinaga (eriti paremas kõrvas, selline vile ,siiamaani),tugevad pearinglused ja vaga halb enesetunne, pidin kohe oksendama, vaevu hoidsin tasakaalu ja voodist ülesse ei saanud. Suure hädaga sain koduarsti juurde ,kes aga midagi ei osanud arvata, sain küll suunamise kõrvaarsti juurde (result. kuulmenärvi kahjustus) ja neuroloogi juurde ,kus tehti EEG (epilepsiat jms ei leitud) Edasi midagi ei paranenud ja suur osa päevast tuli ikka voodis veeta ,isegi poodi minek oli raske ettevõtmine. Kuna mul esinesid veel närvide/lihaste tõmblused, jalgade ,käte surinad, surevad käed, tunnetuse kaotus, maitsmismeele muutus, raske väsimus, motoorika muutus (puised liigutused)jne arvasin et ehk tegu SM iga .Tehti scan-leiti 2 kollet (Parema lateraalvatsakesesarve ümber FLAIR-hüperintensiivne ala ca 8x6mm,mis visualiseerub ka difusioonsekventsis. Vasema lateraalvatsakesesarve kõrval väike hüperintensiivne kolle ca5 mm---mis SOBIKSID ka SM ks. Hiljem võetud ajuvedelik (LP) aga bakteriaalseid muutusi ei näidanud. Seega ei saanud ka diagnoosi. Küsimus on nüüd selles ,et hakkan hoopis arvama ,et ehk oli tegu aju insuldi/infarkti (CVA)ga ??Kas on võimalik eristada kollete järgi seda vahet ,et arst kindlasti näeb kas sellega tegu või ei oska arstid alati vahet teha infarkti ja SM kolletel? Kuidas tehakse ajukahjustus(veel) kindlaks? Või on see keerulisem? Kas on veel mingi moodus (vereproov jne ) ,et seda kindlalt (tagantjärele ) teada saada? Mis uuringutega? Samas tahan teada ,kas on võimalik uurida/hinnata ajuveresoonte olukorda ja mis uuringuga?? Ja sooviks teada Teie arvamust sellest asjast. Samas pean lisama ,et alles viimane kuu läheb paremaks ,mis puudutab väsimust aga jõuetust veel on ja tasakaaluhäireid. Ja veidi muid probleeme, pea kisub paremale veidi. Aitäh vastuse eest!
Arst vastas:
dr Katrin Kaarna
Neuroloog
Päevakirurgia Erakliinik Medex
Tere,
Aitäh pika ja põhjaliku haiguskulu kirjelduse eest.
Kõigepealt vastan Teie poolt esitatud konkreetsetele küsimustele:
- kas on võimalik eristada vaskulaarse kahjustuse ja SM kollet?- MRT uuringul on need kolded mõlemad tõesti nähtavad hüperintensiivsete kolletena, kuid SM puhul on alati tegemist kolletega aju valgeaines, mis teie poolt esiatud uuringu kirjelduses tõesti sobiksid SM-le
SM puhul kolded pole püsivad, need tekivad ja kliiniliste kaebuste taandumise järel kordusuuring ei pruugi neid koldeid MRT uuringul enam näidata ( aga võib). Vaskulaarse kahjustuse ehk siis ajuinfarkti puhul on kahjustus jääv ja elu joosul ei muutu.
Mis Teie pika haiguskirjelduse juures silma torkab, on kaebuste pikaajaline esinemine ja paljude sümptomite olemasolu. Selle põhjal kaldun samuti arvama, et tegemist on SM-ga, kuna SM ( sclerosis multiplex) ongi mitmekoldeline närvisüsteemi haigus ja kaebused võivad väga laialdaselt varieeruda ja kesta pikka aega, siis jälle taanduda. Vaskulaarsete haiguste puhul, ( ajuinfarkt) on sümptomite teke järsk ( mõni minut kuni max 12 tundi ), selle järgselt hakkavad sümptomid tasapisi taanduma.
Mis puutub ajuvedeliku uurimisse, siis vist olete valesti aru saanud- baktereid ei esine kummagi haiguse puhul. Seljaajuvedelikus võivad olla mõningad muutused SM puhul ( valgusisalduse tõus, kerge põletikurakkude sisalduse tõus) aga ei pruugi. Seljaajuvedelikust on võimalik määrata ka oligoklonaalsete antikehade olemasolu, mis esinevad SM puhul. Arvan, et seda on Teil ka määratud.
Ajuveresoonte " olukorda" niisama lihtsalt ei määrata, Ajuarterite angiograafia tegemiseks on omad näidustuised, seda patsiendi oma soovi järgi ei teostata, kuna protseduuri tegemisega kaasnevad riskid ja alati peab olema kindel, et informatsioon, mis uuringust saadakse, kaalub üles uuringuga seotud riski.
Minupoolne arvamus on, et tegemist on SM-ga, selle haiguse kulg võib olla väga varieeruv ja erinev ja kui sümptomid on väga ebamäärased ning uuringud ei ole veel 100%& diagnoosi kinnitust andnud, näitab edasipdi aeg, missuguse kuluga on haigus. Selles osas ärge olge pessimistlik, sest iga SM haige põeb oma haigust ja haiguse kulg võib olla samuti väga erinev, s.t te võite põdeda seda väga kergel kujul harvade ägenemistega ja kergete sümptomitega, kuid ei ole välistatud raskemad ägenemised motoorika ja tasakaaluhäirete näol.
Soovitan Teil jääda ühe arsti / neuroloogi järelevalve alla, kellel on eelnevat informatsiooni omades alati lihtsam teie seisundit ja haiguse kulgu hinnata. Ägenemiste puhul samuti korraldab selle ravi neuroloog. Ja usun, et oma arst suudab teile ka pikemalt seletada haiguse olemust ja kulgu.
Teile kõige paremat soovides,
Teie arst.
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Diagnoosi ravi
Tere. Pöördun teie poole küsimusega milline ravimeetod on diagnoosiga Nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisund radikulopaatiaga.
Kokkuvõte patsiendi ravist: Parem kannarefleks kustunud. Lasegue ...
Vastas dr Ain Pajos
Jalanärvi kahjustus seoses diskiprolapsiga paraneb sageli ilma operatsioonita , võib aga võtta mitmeid kuid. Vajalik on vältida tõstmisi ja asendeid mis põhjustavad jalavalu ja tarvitada korduvate ravikuuridena ...
Loe edasiSclerosis Multiplex
Tere!
Olen 27 aastane naine kel diagnoositi aasta tagasi SM. Sain haiglas tilguti ravi ja sümptomid(väikesed tasakaalu häired, pearinglus) taandusid paari kuuga.
Otsustasime mehega saada laps ...
Vastas dr Ain Pajos
Raviga on soovitav alustada kohe peale diagnoosi selgumist. Uue MRT määrab raviarst, kui diagnoos on ebaselge. Ilmselt tuleks alustada peale rinnaga toitmise lõpetamist.
Dr. Ain Pajos
Käsivarre radiaalnärvi halvatus
3 aasta eest peale autoavariid paigaldati murdunud käsivarreluu naelaga.
Kevadel murdsin luu koos naelaga samast kohast.
Jällegi paigaldati nael. Kuna oeratsioon oli teistkordne ...
Vastas dr Katrin Kaarna
Lp.patsient,
ilma Teie kätt ja täpseid võimalikke liigutusi nägemata, on väga raske öelda midagi vajaliku ravi ja prognoosi kohta. Vajalik on kindlasti neurokirurgi konsultatsioon. Soovitan pöörduda ...
Vaata kõiki nõustamisi