Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik

Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.

Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.

Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.

Nõuanded sel teemal

Juuste väljalangemine

Tere selline mure on ,et juuksed langevad välja oimu kohalt

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Oimukohalt ja pealaelt juuste väljalangemine on seotud meessuguhpormooni DHEA mõjuga. Paljudel juhtudel on see seotud päriliku eelsoodumusega. Muutus ravimitega pidurdatav ja vahel algfaasis ka pisut tagasipööratav. ...

Loe edasi

Pillid?

Olen kasutanud ~ aastakese nüüdseks beebipille (Janere vms..)
hakkasin neid kasutama, kuna muidu korrapärane menustratsioon muutus väga korrapäratuks ja päevad olid väga vererohked.
pillid ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Olete ise enamuse patoloogiast ära kirjeldanud. Seega, tehke otsus: kas soovite hoiduda või soovite rasestuda? Kui soovite hoiduda, ...

Loe edasi

Tupeseen

Tere.
Vaevken pideva tupseene all olen käinud korduvalt arsti juures ja kõiki tupekaspleid ja kreeme proovind kuid miski ei aita
Hetkel on väljapool punetus ja kerge sügelus viimane arst soovitas ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud küsija,
andmetest selgub, et olete 21-aastane

Esmalt kontrollige oma perearstil või otse laboris SynLab: glükoos ehk veresuhkur, kliiniline veri, eriti hemoglobiin ja ka ferritiin.
Loe edasi

Valge ja väga vedel eritis tupest

Nädal tagasi järsku tundsin et voolab miskit tupest, kartsin et olin end ehk täis urineerinud , sest see oli tõesti väga vedel ja juba tilkus mööda jalga kuid vetsus vaadates oli vaid valge tavaline eritis, ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Tegemist võib olla tupes mikrofloora tasakaalu häirega. Kuna peale urineerimist on pigem pühkides tundlik, siis on see seotud vooluse ja tupe mikrofloora mitte põiepõletikuga. Kasutage ...

Loe edasi

Punnid tupe ümber ja peaaegu sees

Tere jälle!
Eelnev valu on minema läinud, aga mul on uus probleem. Nimelt mul on intiimpiirkonda tekkinud 9 mädapunni ja otsas on mõndadel must täpp. Kas tegu võib olla sissekasvanud karvaga? Kas ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 16-aastane

Kliinikut nägemata on keeruline arvata, aga välistada tuleb GH-genitaalherpesinfektsioon. Soovitan koheselt broneerida aeg lähimasse ...

Loe edasi

Ureaplasma naisel ja mehel

Seksisin lähedase meessõbraga, kellel tekkisid peale intiimset õhtut paar päeva hiljem probleemid - peenisel kihelus ja tihe vetsuskäimine (põiepõletiku moodi ebamugavus). Minul andis samuti alakõht veidi ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Ureaplasmoos ei ole suguhaigus ja eriti naistel võib see olla normaalse mikrofloora osa. Meestel võib see sagedamini põhjustada probleeme ja kuseteede põletikke. Mikrofloorad on erinevad ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere!

Mu 14.a tütrel algas menstruatsioon umbes aasta tagasi. Mure on aga selles, et nüüd pole tal päevasid olnud umbes 3 kuud. Rase ta ei ole. Kas see on normaalne, et nii pikk vahe on? Mida ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Selles vanuses võib tsüklihäireid esineda suhteliselt sageli. Suurem psüühiline ja/ või füüsiline koormus, stress, kaalukõikumised jpm. erinevad põhjused võivad tsüklit mõjutada.
Loe edasi

Rasedus ja ravim!

Tere, olen rase (1.trimester) ja esineb liigespõletik. Reumatoloog kirjutas Hüdroksüklorokviin 200MG. Kas see on rasedusega, eriti nii alguses ohutu? Rasedus on pikalt oodatud ja ei sooviks, et midagi ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Arstidena kasutame raviminfo.ee andmeid:
Plaquenil, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid hüdroksüklorokviinsulfaat.
Loe edasi

Menstruatsioon ja positiivne rasedustest peale seda

Terr!

Mul on selline küsimus, et kuna mul algasid päevad 22.12.2024 ja lõppesid 28.12.2024, okid väga vererohked. Kuid tundsin peale menstruatsiooni, et rinnad on väga valusad ja iiveldab, ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, pigem oli tegemist raseduse katkemisega. Rasedustest voib olla positiivne 2-4 nádalat peale katkemist, olenevalt raseduse suurusest. Soovitav teha kordustest 1-2 nádala mòódudes. Kui jàâb veritsus ...

Loe edasi

Afektiseisund

Minu tütrel, kui ta on vaimselt väga üleväsinud, tekivad nn afektiseisundid. Röögib, märatseb, läheb kätega kallale. Siis järsku rahuneb liigagi maha. Hiljem ei mäleta midagi. Ise peab seda kõike normaalseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui eluvõitluses, konfliktide lahendamisel stress-depressioon tekib, siis peame rõõmsad olema – psüühilise „valgusfoori“ punane tuli süttis ja seeläbi saame teada, et midagi on vaja muuta, midagi on vaja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi