Vähktõbi Autor: Vahur Valvere
Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.
Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.
Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.
Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.
Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.
Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.
Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.
Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).
Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.
Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).
Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.
Nõuanded sel teemal
Menstruatsiooniga MRT
Tere!
Lähen MRT-uuringule, kuid see kattub menstruatsiooniga. Kas tampooniga minna oleks sobilik või peaks kasutama sidet?

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Sellel ei tohiks olla mingit vahet.
Kui teil on võimalus küsida seda igaks juhuks üle enne uuringut tegevalt õelt, siis saate täielikult kindel olla, et tampoon uuringut ei mõjutaks ...
Verejooks peale Mirena paigaldust
5.03 paigaldati Mirena spiraal. 2 päeva oli kõik korras, polnud valu, ebamugavust ega veritsust. 8.03 algas torkiv valu vasakul pool, krambid ja ebamugavus alakõhus ja verejooks.Täiesti helepunane puhas ...

Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 51-aastane
Olen nõus raviarstidega, kes soovitasid operatsiooni: emakas eemaldada. Võite pöörduda ka erakorralise meditsiini günekoloogia ...
Menopaus
Tere.Olen 47 ja mul on perimenopaus( kinnitatud arsti poolt).Menstruatsiooni poke vahepeal üldse olnud ,mingi 5 kuud.Arst kirjutas mulle ravimid,mida olen võtnud 2 kuud.Nüüd aga 4 päeva määris 5 päeva ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Kui kasutate mittetsüklilist hormoonasendusravi Femoston conti 1mg, siis selle foonil võivad teie enda munasarjade aktiivsus vahel siiski olla kõrgem, mis soodustab ebaregulaarseid väheseid ...
SOS pill on segadusse ajanud menstratsiooni tsükli
Olin võtnud SOS pilli 21.02.25 ning päevad algasid 28.02.25. Peale veritsust ei olnud mul ovulatsiooni vaid tume pruun voolus nagu vana veri, see kestis mul 09.03.25 kui hakkas mul jälle veritsus.

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Olete küsimuse esitanud teist korda. Vastasin sellele eelnevalt.
Valulik vasak munand
Tere!
4. Märtsil (ehk 6 päeva tagasi) tundsin esimest korda ebamugavust ja kerget valu vasakus munandis. Sellest ajast saati on valu ja ebamugavus jäänud. Paaril järgmisel päeval läks isegi ...

Vastas dr Margus Punab
Kindlasti on meestekliinikus noorte nõustamise kaudu võimalik kiiremini uuriguteni jõuda. Arvestades pikajalist probleemi, tuleb kindlasti põhjused selgeks saada.
Loe edasiSOS pill on segadusse ajanud menstratsiooni tsükli
Olin võtnud SOS pilli 21.02.25 ning päevad algasid 28.02.25. Peale veritsust ei olnud mul ovulatsiooni vaid tume pruun voolus nagu vana veri, see kestis mul 09.03.25 kui hakkas mul jälle veritsus.

Vastas dr Urve Pappa
Tere
SOS pill sisaldab kõrges doosis gestageeni levonorgestreel, mis põhjustab sageli tsüklihäireid, vaheveritsusi, menstruatsiooni iseloomu muutust. See ei ole ohtlik ja tavapärane tsükkel ...
Lapsel 4° seljakõverdumine
Tere,
Neiu 13a. avastati selgroo kõverdumine
4°kraadi. Tütrel oli möödunud aastal väga suur kasvuspurt. Väiksena on üle nelja aasta harrastanud ratsasporti (7-11). Detsembris alustas ...

Vastas dr Ain Pajos
Peaksite selle küsimusega pöörduma ortopeedi poole.
Dr. Ain Pajos
neuroloog
TPO IgG
TPO IgG: 258 kU/L
TSH normi ülemise piiri ääres fT4 normi alumise piiri ääres.
Esinevad pidevad "külmetus" haigused, külmatunne, unevajadus min 9-11h, magama jäämine keeruline, ärkan ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
TPO IgG taset normaliseerida ei saa! TPO IgG võib kõikuda suurtes piirides kord tõustes ja siis alanedes, aga normi see Teil ei lähe kunagi. Need antikehad on ühe kilpnäärme raku ensüümi suhtes ...
Pearinglus, lihaskrambid
Tere,
Kuu aega tagasi tekkis pearinglus, millele lisandus kaks nädalat hiljem lihaste tõmblus/krambid, mis tunda kogu kehas. Kõige rohkem on krambid tuntavad säärtes ning reites, lihased pinges, ...

Vastas dr Ain Pajos
Tuleks teha läbi perearsti vereanalüüsid mineraalainete (K.,Na.,Ca.,Mg.) sisalduse kohta vereseerumis.
Dr. Ain Pajos
Eesnahk marraskil ja hell
Sooviks nõu marraskil eesnaha kohta.kuna eesnahk on läinud marraskile ja punetab .vahekorras pole olnud pool aastat.kas ,see võib tekkida liiga kitsad püksid ja hõõrdumise käigus? Või on mingi põletik.

Vastas dr Margus Punab
Kirjelduse alusel on üsna selgelt tegemist peenise pea ja eesnaha põletikuga. Tulge meestearsti vastuvõtule. Lahendame ära.
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi