Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Sünnimärgi ära kratsimine

Laps on lõual asunud sünnimärgi pooleks kratsinud. Näeb välja veidi põletikuline.. pole ära paranenud kuu jooksul. Mida sellega ette võtta? Peaks kellelegi veel näitama? Võib seal mingi paha asi areneda?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui sünnimärk on vigastatud ja pole kuu aja jooksul täielikult paranenud, tasuks seda kindlasti arstile näidata. Kuna kirjeldus viitab põletikulisele protsessile, võiks esmalt konsulteerida ...

Loe edasi

Vasakul rinnal tugevad valud.

On olnud nädalase vahega vasakul pool rinnas tugevad valud,mis kestavad 1-3 min umbes.Samamoodi nagu nad ilmuvad,kaovad valud ka ise.Valud on nii tugevad,et hingata,liigutada ei saa sellel hetkel.On südame ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vasaku rindkerepoolel tekkivad äkilised, väga tugevad ja lühiajalised valud võivad olla tingitud mitmetest põhjustest, kuid südamehaigus ei ole välistatud, eriti kui Teil on teadaolev südameklapi ...

Loe edasi

Putukahammustuse järgne kühm

Tervist!

Pojal on jala peal kõrgem punn. Mõõduga 3mm x 4mm ja üsna kõrge. Ütleb, et see on suvest kui üks putukas teda jalkavõistlustel hammustas. Meenutab kõrget sünnimärki, aga värvus vale, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjelduse järgi võib tegemist olla putukahammustuse järgse pikaajalise reaktsiooniga, näiteks putukahammustusest tingitud granuloomi, fibroomi või isegi kerge hüpertroofilise armiga. ...

Loe edasi

verenäitajad paigast

Verenäitajad on paigast ära, see pole esimene kord (fail lisatud). Otseselt mingeid haigustunnuseid ei ole, peale üldise väsimuse ning hommikuti roidumus ja liigeste kerge valulikkus. Kas on põhjust meretsemiseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie analüüsides on esinenud püsivalt kõrgenenud B12-vitamiini tase, kuid kuna Te ei tarvita toidulisandeid, võiks täpsustada selle võimalikku põhjust. Mõned maksa- ja neeruhaigused võivad ...

Loe edasi

Beebi pole aktiivne

Tervist, nimelt mure kohe kohe varsti 6 kuuseks saava beebiga. Nimelt on laps kuidagi harjumatult rahulik( peres veel kaks last) . Oskab ennast keerata seljalt kõhule üle mõlema õla , hoiab pead kenasti. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjelduse põhjal tundub, et beebi areng kulgeb oma tempot mööda ning ta on juba saavutanud mitmeid eakohaseid oskusi – keerab end seljalt kõhule, hoiab pead, haarab mänguasju ja ...

Loe edasi

opereeritud veresoontes on stentid umbes 75 ja 90%.

Hea dr.Madis. Mulle tundub ,et Teie vast ainukesena oskaksite anda nõu,kuidas veel elada,et mitte insuldi või infarktiga lõpetada.Opereeritud kõhuaort ja 2019 a. opereeritud veresooned kubemes,on nüüdseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Olete teinud palju selleks, et oma tervisega toime tulla ja ma tajun Teie kirjeldusest, et tunnete end väga kurnatuna ja lootusetuna. Mul on kahju, et olukord on jõudnud nii kaugele ...

Loe edasi

2 varba luu murdu

Tere minu lapsel on vasakus jalas 2 varba luu murdu 2 keskmist.Pandi EMOs teibiga kinni.saadeti koju.Ei öeldud midagi enam.Lapsel on jalg turses valutab teip peal ei püsi.Koguaeg ainult seome.Kas tõesti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Üldjuhul keskmiste varvaste kergemaid murde ravitakse teipimisega, nii nagu Teile soovitati. Kui teip peal ei püsi ja on mitu murdu, võib olla abi kipstallast – varbaotstest kanna tagapinnani ...

Loe edasi

Süda

Tere. Sooviks mida tähendab analüüsi vastus. Eriti see osa, Vasaku vatsakese müokard suhteliselt öhuke, eriti
eesseinas, kus on jalgitav ka suurenenud trabekulaarsus. Kas on põhjust muretsemiseks. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See uuring kirjeldab südame struktuuri ja funktsiooni ning viitab mõningatele kõrvalekalletele, mis võivad vajada edasist hindamist.

Peamised leiud:
Vasaku vatsakese dilatatsioon ...

Loe edasi

Pimesoole operatsioon ja elu dreeniga nädalaid.

Tere.
Peale pimosoole operatsiooni pandi dreen,mis oli 3 ööd-päeva. Vedelik väljus kenasti dreenikotti. Nädala pärast tekkis paremale alla eemaldatud pimesoole haava juurde naha alla kanamuna suurune ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldus viitab postoperatiivsele seroomile või lokaalsele haavainfektsioonile, mis vajab jätkuvat jälgimist ja hooldust. Vastan teie küsimustele ükshaaval:

Kui kaua ...

Loe edasi

Küsimus kuulmise uuringu kohta

Tere!
Sooviksin täpsustada kuulmisuuringu tulemust, ei osanud arstilt küsida, mida see % tähendab. Öeldi, et kuulmislangus on 8%, mida see tähendab patsiendile? Kas see on suur kuulmislangus ja mis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kuulmislanguse 8% tähistab tavaliselt kuulmise halvenemise ulatust audiogrammil või teatud skaalal, kuid see ei ole standardne viis kuulmislanguse hindamiseks. Tavaliselt hinnatakse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi