Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Unetus

Tere

Esitasin sellise küsimuse:

Küsin kellegi teise jaoks.
Probleem seisneb selles, et abivajaja on juba väga pikalt kannatanud unehäirete all. Samuti tarvitab unerohtusid, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimid - Uinutid asendab Psühhiaater neuroleptikumiga. Sportlik aktiivsus - tubli. Hüpnoos - sellist ravi kaasajal arstile ei õpetata, sellist ravi ei rakendata. Pihtimine, lõõgastuvad harjutused - teeb ...

Loe edasi

Raviskeem ning diagnoos

Olen 23a noor naine. Mul on vaimse tervise probleemid olnud 13a saati. Ravimeid võtma hakkasin 18a. Ükski ravim ei toimi, mu diagnoosid ei allu medikamentoolsele ravile. Minu peamisteks diagnoosideks on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö Psühhiaatriga - tema kirjutab -vajadusel- ravimi ja ravimi annuse.

Aga ainult selle jutuga ma patsienti, kes juba kabinetis istub, aidata ei saa. Tohtrilt oodatakse kindlalt juhist, ...

Loe edasi

Ärevus oksendamine

Tere. Probleem selline et iga kord kui haigestun kõhugrippi või ükstapuha millisesse haigusesse millega kaasneb oksendamine tekib suur ärevus.
Ärevus ja segadus viib selleni et olen täiesti teovõimetuna ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga ja perearstiga. Ravimi kirjutab - vajadusel - raviarst

Milliseid harjutusi võiks teha? Kuna väga hästi mõjuvad kõik pead, kukalt ja kaelaosa puudutavad harjutused, on ...

Loe edasi

skisofreenia

Tervist! Mul kahtlustatakse skisofreeniat. Sellega seoses tahtsin küsida et kas õigete antipsühhootikumide korral on võimalik et hääled mida kuulen kaovad täitsa ära või muudab ravi hääled lihtsalt niiöelda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige neuroleptikumi annus ja ravi kestus - Päevik, et muudatusi siis koos psühhiaatriga analüüsida.
Tervislikud eluviisid, iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Rahustavad ...

Loe edasi

Uneprobleemid

Tere

Küsin kellegi teise jaoks.
Probleem seisneb selles, et abivajaja on juba väga pikalt kannatanud unehäirete all. Samuti tarvitab unerohtusid, kuid nüüd on asi juba nii kaugel, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimit (uinuti) asendada neuroleptikumiga - koostöös Psühhiaatriga. Perearsti juures kehalise tervise näitajad kontrollida, häired ravida, ennetada. Mäluprobleemide osas ravimid olemas - need pidurdavad ...

Loe edasi

Rivotrilist võõrutamine

Tere!
Olen 10 a tarvitanud igapäevaselt 0,5mg rivotrili ja 20 mg citaloprami. Diagnoosiks paanikahood,ärevushäired. Nüüd aga selline olukord,et rivotrili enam ei kirjutata. Perearst selgitas,et ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravi on soovitatav lõpetada annust järk-järgult vähendades. Mõnikord tekivad ravi järsu lõpetamise
järgselt võõrutusnähud, milleks võivad olla unehäired, lihasvalu, suur ärevus, pinge, rahutus, segasus,
Loe edasi

Ärevus pärast sünnitust

Tere!
Sünnitasin oma teise lapse, kes on hetkel 4 päevane. Mul on nii suur ärevus ja lõputud nutuhood. Algas haiglas ja nüüd on asi läinud lühikese ajaga ainult hullemaks. Hoog tuleb peale, siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Väga hästi rahustab ohkamine – pikk rahulik väljahingamine.
Kõige lihtsam on teha seda harjutust nõnda: teha n-ö sugereeriv
kuristamine – võtta suhu lonks vett ja siis kuristada ning mõttes
Loe edasi

Meeleolu muutused

Tere! Olen märganud meeleolu muutusi - konkreetses olukorras võin järsku kurjaks või kurvaks muutuda. Märkasin seda eriti suhtes (ja see on tugevam menstruatsiooni ajal) - kui midagi ei lähe nii nagu tahan/plaanisin, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Füüsiline aktiivsus, harjutused - eelnevalt (vajadusel) perearsti suunised.
Stressi maandamine, depressiooni kõrvaldamine. Apteegi vabamüügist rahustavad teed, une abistajad. Seega - Enneti palve-meditatsiooni ...

Loe edasi

Amfetamiin kui võimalik ravimeetod

Amfetamiiniga seoses üks tähelepanek vn. Mulle nimelt oli määratud selline retseptiravim nagu "pantoprazole". Kuid olin 2024a nn 11kuu jooksul pms igapäevane amfetamiini tarbija. Ei teinud suuri koguseid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Amfetamiin kuulub psühhostimulaatorite rühma, psüühika aktiveerimist vajavad mitmed psüühikahäired.
Asja teine külg on selles, et ta kuulub ka narkootiliste ainete rühma - olukord kahe kuhja vahel, ...

Loe edasi

Lapse käitumine

Tere,
Minul mure lapse käitumisega. Laps on 1,5a. Tihti taob peab vastu põrandat, ust, lauda jne. Enamasti teeb ta seda siis kui ta midagi ei saa. Oleme korduvalt loonud silmside ja öelnud, et nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pärnus nii nn Tervisekassa rahadega töötavaid psühhiaatreid kui ka era-psühhiaatreid. Perearst ehk saab teile konsultatsiooni psühhiaatri visiidile tekitada.
Kõik rahustavad harjutused-võtted tulevad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi