Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik
Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis.
Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest.
Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata.
Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm.
Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku.
Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi.
Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad. Vt ka ajusurm, ajuturse.


Nõuanded teemal: Perearst
Sünnimärgi ära kratsimine
Laps on lõual asunud sünnimärgi pooleks kratsinud. Näeb välja veidi põletikuline.. pole ära paranenud kuu jooksul. Mida sellega ette võtta? Peaks kellelegi veel näitama? Võib seal mingi paha asi areneda?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui sünnimärk on vigastatud ja pole kuu aja jooksul täielikult paranenud, tasuks seda kindlasti arstile näidata. Kuna kirjeldus viitab põletikulisele protsessile, võiks esmalt konsulteerida ...
Vasakul rinnal tugevad valud.
On olnud nädalase vahega vasakul pool rinnas tugevad valud,mis kestavad 1-3 min umbes.Samamoodi nagu nad ilmuvad,kaovad valud ka ise.Valud on nii tugevad,et hingata,liigutada ei saa sellel hetkel.On südame ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Vasaku rindkerepoolel tekkivad äkilised, väga tugevad ja lühiajalised valud võivad olla tingitud mitmetest põhjustest, kuid südamehaigus ei ole välistatud, eriti kui Teil on teadaolev südameklapi ...
Putukahammustuse järgne kühm
Tervist!
Pojal on jala peal kõrgem punn. Mõõduga 3mm x 4mm ja üsna kõrge. Ütleb, et see on suvest kui üks putukas teda jalkavõistlustel hammustas. Meenutab kõrget sünnimärki, aga värvus vale, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse järgi võib tegemist olla putukahammustuse järgse pikaajalise reaktsiooniga, näiteks putukahammustusest tingitud granuloomi, fibroomi või isegi kerge hüpertroofilise armiga. ...
verenäitajad paigast
Verenäitajad on paigast ära, see pole esimene kord (fail lisatud). Otseselt mingeid haigustunnuseid ei ole, peale üldise väsimuse ning hommikuti roidumus ja liigeste kerge valulikkus. Kas on põhjust meretsemiseks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Teie analüüsides on esinenud püsivalt kõrgenenud B12-vitamiini tase, kuid kuna Te ei tarvita toidulisandeid, võiks täpsustada selle võimalikku põhjust. Mõned maksa- ja neeruhaigused võivad ...
Beebi pole aktiivne
Tervist, nimelt mure kohe kohe varsti 6 kuuseks saava beebiga. Nimelt on laps kuidagi harjumatult rahulik( peres veel kaks last) . Oskab ennast keerata seljalt kõhule üle mõlema õla , hoiab pead kenasti. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal tundub, et beebi areng kulgeb oma tempot mööda ning ta on juba saavutanud mitmeid eakohaseid oskusi – keerab end seljalt kõhule, hoiab pead, haarab mänguasju ja ...
opereeritud veresoontes on stentid umbes 75 ja 90%.
Hea dr.Madis. Mulle tundub ,et Teie vast ainukesena oskaksite anda nõu,kuidas veel elada,et mitte insuldi või infarktiga lõpetada.Opereeritud kõhuaort ja 2019 a. opereeritud veresooned kubemes,on nüüdseks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Olete teinud palju selleks, et oma tervisega toime tulla ja ma tajun Teie kirjeldusest, et tunnete end väga kurnatuna ja lootusetuna. Mul on kahju, et olukord on jõudnud nii kaugele ...
2 varba luu murdu
Tere minu lapsel on vasakus jalas 2 varba luu murdu 2 keskmist.Pandi EMOs teibiga kinni.saadeti koju.Ei öeldud midagi enam.Lapsel on jalg turses valutab teip peal ei püsi.Koguaeg ainult seome.Kas tõesti ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Üldjuhul keskmiste varvaste kergemaid murde ravitakse teipimisega, nii nagu Teile soovitati. Kui teip peal ei püsi ja on mitu murdu, võib olla abi kipstallast – varbaotstest kanna tagapinnani ...
Süda
Tere. Sooviks mida tähendab analüüsi vastus. Eriti see osa, Vasaku vatsakese müokard suhteliselt öhuke, eriti
eesseinas, kus on jalgitav ka suurenenud trabekulaarsus. Kas on põhjust muretsemiseks. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See uuring kirjeldab südame struktuuri ja funktsiooni ning viitab mõningatele kõrvalekalletele, mis võivad vajada edasist hindamist.
Peamised leiud:
Vasaku vatsakese dilatatsioon ...
Pimesoole operatsioon ja elu dreeniga nädalaid.
Tere.
Peale pimosoole operatsiooni pandi dreen,mis oli 3 ööd-päeva. Vedelik väljus kenasti dreenikotti. Nädala pärast tekkis paremale alla eemaldatud pimesoole haava juurde naha alla kanamuna suurune ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldus viitab postoperatiivsele seroomile või lokaalsele haavainfektsioonile, mis vajab jätkuvat jälgimist ja hooldust. Vastan teie küsimustele ükshaaval:
Kui kaua ...
Küsimus kuulmise uuringu kohta
Tere!
Sooviksin täpsustada kuulmisuuringu tulemust, ei osanud arstilt küsida, mida see % tähendab. Öeldi, et kuulmislangus on 8%, mida see tähendab patsiendile? Kas see on suur kuulmislangus ja mis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kuulmislanguse 8% tähistab tavaliselt kuulmise halvenemise ulatust audiogrammil või teatud skaalal, kuid see ei ole standardne viis kuulmislanguse hindamiseks. Tavaliselt hinnatakse ...
Vaata kõiki nõustamisi