Bronhektaasiatõbi Autor: Helle Leesik

Bronhektaasiatõbi. Bronhektaasiatõve ehk bronhilaienemustõve kulus on määravaks varem tekkinud bronhilaienemuste ehk

bronhektaasiate olemasolu. Laienemused tekivad lapseeas põetud korduvate, välja ravimata jäänud hingamisteede infektsioonide tagajärjel. Põletikulise protsessi käigus moodustuvad proteolüütilised (valku lõhustavad) ensüümid kahjustavad bronhi seina normaalset struktuuri, mille tagajärjel bronh muutub koti- või silindrikujuliseks. Laienenud bronhides peetuvad võõrosakesed, lima ja ka mikroobid. Kujuneb kroonilise põletiku kolle. Haiguse tunnused on köha, püsiv rögaeritus (tihti halvalõhnalise rögaga), sageli veriköha. Röga võib ägenemiste korral erituda isegi kuni 100–200 ml ööpäevas. Üheks võimalikuks haiguse väljenduseks on sageli korduvad kopsupõletikud ühes ja samas kopsuosas. Haiguse kindlakstegemiseks kasutatakse tänapäeval kompuutertomograafilist kopsude uuringut. 

Bronhilaienemuste vältimiseks peab infektsioonid lapseeas hoolikalt välja ravima. Väljakujunenud haiguse puhul tuleb igati soodustada röga eritumist (rögavedeldajad, röga väljutamiseks sobivad asendid vastavalt haiguskolde paiknemisele), ägenemise korral ravida põletikku. Antibiootikum määratakse vastavalt haigustekitaja tundlikkusele. Lõpliku ravitulemuse võib anda bronhilaienemustega kopsuosa kirurgiline eemaldamine, kui haiguskolle on piirdunud ühe kopsuosaga. Sel juhul on prognoos valdavalt hea. Kui haiguskolle on mõlemas kopsus ja/või haarab suure osa kopsust, on ravivõimalused piiratud. Halvimal juhul levib põletik üha uutele kopsuosadele ning võib kujuneda kopsuabstsess.

Vt ka kompuutertomograafia.