süda 25.09.03 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Teie vaevus ei ole omane mõnele südamehaigusele vaid see sarnaneb seisundiga mida nimetatakse somatoformseks häireks. Seisund on sage noortel, enam naispatsientidel. Seda ägestab mitte füüsiline koormus vaid psüühhiline pinge, ärevus, mure, stress. Vaevus on tihtipeale arusaamatuste põhjuseks arsti ja patsiendi vahel. Areneb umbes selline dialoog. Patsient kurdab oma muret, arst vaatab haige läbi, proovib leida erinevate südamehaiguste tunnuseid nii varasemas vaevuse avaldumises kui leius. Tavaliselt määratakse ka täpsustavad uuringud: EKG, koormsEKG, analüüsid. Reeglina on need korras ja patsiendile öeldakse, et kõik on korras. Ahah ütleb haige ja läheb koju. Õhtul on aga taas torked rinnus. Kuidas siis nii, arst ju ütles et kõik on korras aga nüüd torgib jälle. Edasi on võimalikud variandid: kas patsient läheb teise arsti juurde kus kordub umbes sama. PAtsient "rahuneb" kui talle öeldakse et kõik uuringud on korras ja lepib olukorraga. On ka võimalus kus patsiendil võib hakata arenema tõsisem psüühhilist laadi seisund mistõttu kannatab nii tema kui lähedaste elukvaliteet. Minu kogemus on selline, patsient peab saama põhjaliku ülevaate südamehaigustest tema vanuserühmas ja nende sümptomitest. Seejärel aga uuringutest mis on tehtud ja tulemustest. Siis aga koos patsiendiga arutades arst leiab viiteid vaevuse seosele suurenenud psüühhilise pinge ja stressiga. Arst tunnistab häiret, mitte aga ei ütle stiilis, et see pole midagi ja kõik on korras. Siis alustatakse raviplaani koostamisega. Selle aluseks on usaldus arsti ja patsiendi vahel. Soovitused psüühhilise pinge vähendamiseks, stressi maandamiseks looduslike võtetega: paras füüsiline koormus, tervislik toitumine, kahjulikest harjumustest loobumine, täisväärtusliku une tagamine jne. Kõik need väärivad pikemalt lahtikirjutamist, mõnel teemal olen peatunud eespool. Arst kutsub patsiendi paari nädala pärast taas vastuvõtuel, arutamaks asjade kulgu. Nii tekib konstruktiivne raviõhkkond ja patsiendi vaevused vaibuvad, patsient on rahulolev.
Vaevuse raviks kasutatakse ka rahusteid ja antidepressante, kuid neid ei tohiks määrata kergekäeliselt. Psüühhikat mõjustavad ravimid ise tekitavad patsiendile täiendavalt stressi ja kartust võimaliku vaimuhaiguse ees.
Loodan, et sain tuua veidi valgust Teie vaevuse kohta.
Soovitan pöörduda, nii nagu kirjutasin arsti vastuvõtule, et teostada süvendatud läbivaatus, uuringud ja koostada edasine raviplaan.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?